Personalitöö

Inimeste juhtimine

Juhtimine võib olla hirmutav, kui selleks ei ole põhjalikult valmistunud. Tänapäeval on organisatsioonid järjest ratsionaalsemad, kõik loevad raha ja püüavad vähemaga toime tulla. See puudutab ka personaliküsimusi ning suuresti ka personalitööd. Traditsioonilistes organisatsioonides tegeles personalitööga personaliosakond ning juhtide asi oli juhtida (suuresti tähendas see kontrollimist ja korraldamist). Tänapäeva juhtimine on kaldunud organisatsioonilt inimesele.
Ei ole suurt vaidlust selle üle, et organisatsiooni kõige suurem väärtus on selle liikmestkond, kes kannab organisatsiooni väärtuseid ja rakendab neid ellu. Personalitöö ehk töö inimestega on liikunud spetsialiseeritud personalitöötajatelt, kelle roll on paljuski teisenenud, juhtidele. Juhtide esmane ülesanne on “pigistada” töötajatest viimane välja. Koolitustel jõuame selgusele, kuidas on muutunud “pigistamine” ning miks on edukamad need organisatsioonid, kus tegeletakse iga personaalse töötaja võimekuste esiletulemiseks soodsa keskkonna loomisega ja kuidas sina seda praktiliselt teha saad.



Ülemus-alluv või partnerid

Teadusliku juhtimise aegadesse ulatuv ja algselt militaarsetest organisatsioonidest pärinev ülemus-alluva suhe on üks võimalus juhtimiseks, kuid üsna piiratud võimalus. Vertikaalselt alluvussuhtelt horisontaalsele partnerlussuhetele liikumine ei pruugi minna kergelt, kuid sõltub eeskätt soovist. Tark juht teab, et igas organisatsioonis peab 1+1 võrduma alati suurema numbriga kui 2, vastasel juhul ei ole kollektiivil mõtet. Kollektiivi edu aluseks on iga selle liikme areng, kuid personaalne areng saab olla edukas vaid siis, kui sellel võimaldatakse vabalt areneda. Koolitusel otsime vastust küsimusele, mida see “vaba areng” tähendab ning kuidas seda kujundada organisatsiooni tervikeesmärkide realiseerimiseks. Kui juht on ülemus, kes annab alluvale ülesande, siis viimane võtab selle ning täidab etteantud piirides. Hoopis teine olukord on siis, kui “alluv” võtab endale ise ülesande. Miks ta peaks seda tegema? Sellele küsimusele on vastus olemas peale koolituse läbimist.



Personalitöö rutiinid, mis tagavad iga töötaja ja organisatsiooni tervikarengu

Personalitöö ehk töö inimestega on juhi keskne ülesanne. Töö inimestega, nagu iga teine juhi töövaldkond, saab olla edukas vaid siis, kui sellega tegeleda iga päev. Juht, kes korraldab kord kvartalis nn auru-väljalaskmise-koosoleku, on läbi kukkunud. Kollektiivide juhtimise kunst seisneb selles, kuidas leida ja kasutada igapäevaseid töörutiine selliselt, et võimalik tekkiv aur ei moodusta pilve. Tark juht teab, et rutiinsed nõupidamised, kus töötajal on võimalus oma tööd demonstreerida, on märkimisväärselt edukamad kui nn aruandekoosolekud ja et kollektiivi sisemine harmoonia on organisatsiooni ning seega ka juhi edu garandiks. Missugused on need personalitöö igapäevased rutiinid ja vigurid, millega juht suudab kollektiivi kontrolli all hoida selliselt, et kollektiiv seda tegelikult ise teeb – sellele leiame vastuse koolitusel. Kas arenguvestlused on bürokraatlik formaalsus või töötaja personaalse arengu (ja seega organisatsiooni arengu) mehhanism; miks on lihtne ja selge käsk organisatsioonile enamasti õnnetuseks ja miks kokkuleppelisus vabastab juhi juhtimise (loe: kontrollimise, korraldamise) võimalikest negatiivsetest aspektidest ja kuidas seda kõike pratkiliselt ellu rakendada, seda teab iga koolitusel osalenu.